MIAMI REIS, OSA 5.

MIAMI REIS

OKTOOBER 2016

OSA 5.

Eelmisel hommikul broneerisime koha ka uude hotelli ja tegime seda www.priceline.com lehe kaudu. Kui sinna leheküljele minna, siis kõige paremate pakkumiste saamiseks, tuleb kerida lehekülje alumisse otsa ja otsida link - "Name your own price". Kui lingile klõpsad, siis avaneb uus lehekülg, kus saad ära märkida oma soovitud sihtkoha, kuupäevad mis ajavahemikul tahad majutust ning kas soovid ühte või enamat tuba. Seda on väga mugav kasutada, kui reisite kahekesi, sest hinnad pakutakse toale, kus on kaks inimest. Kui oled need andmed ära sisestanud, siis edasi avaneb uus lehekülg, kus saad valida sinu soovitud linna piirkonnad, kus süsteem võiks sobivaid hotelle otsida ning ka tärnide arvu, millest alates on sulle tase aktsepteeritav. Samuti pead kirja panema miinimumsumma, mis oled valmis hotelli eest maksma ning ka oma nime. Kui see tehtud, siis avaneb uus leht, kus märgid ära, et oled tingimustega tutvunud ning kõigega nõus ja kui see tehtud, avaneb jälle uus leht, kus saad kirja panna uuesti oma nime, postiaadressi, krediitkaardi numbri ning kõige lõpuks saad vajutada nuppu “Buy My Hotel Now”. Kui sul on õnne, siis otsib süsteem sinu soovitud piirkonnas välja hotelli, kes on sinu pakutud hinnaga nõus sind majutama. Kui see õnnestub, siis automaatselt läheb krediitkaardilt summa maha ning alles peale seda saad teada kuhu sa täpsemalt lähed. Kui pakkumine on vale ehk liiga madal, siis on sul võimalus uuesti proovida kas kõrgema summa või teiste piirkondadega. Küll aga on miinuseks see, et pead kogu andmete sisestamise kõik uuesti tegema. Kui pakkumine aga õnnestub, siis võid saada tavalisest hinnast julgesti 20-50% soodsama hinna. “Name Your Own Price” süsteemi kasutasime ka 5 aastat tagasi USA reisil, Puerto Ricos aasta tagasi ja ka nüüd. Toimib üsna kenasti ja siiani oleme alati kõikide saadud hotellide ning makstud hinnaga väga rahule jäänud. 

Otsisime hotelli West Palm Beachi piirkonnas ja saime pakkumise hotelli Marriott Residence Inni West Palm Beachil (http://www.marriott.com/hotels/travel/pbipb-residence-inn-west-palm-beach/). Hinnaks jäi umbes 86$ öö eest ja seda koos kõikide maksudega. Pakkumise hind oli 75$. Tavahind booking.com lehel oli siis umbes 100$. Kohale jõudes selgus, et tegemist oli sviidiga, kus oli ka avatud elutuba koos köögi ning magamistoa nurgaga. Meie teised reisikaaslased said sviidi kõik samadel tingimustel samasse hotelli. Hinna sees oli ka hommikusöök, mis oli vägagi korralik (vahvlite küpsetamise võimalus) ja sai kõhu kenasti täis. Jõudsime tuppa tagasi ja hakkasime otsima järgmist ööbimist Orlando piirkonnas, kui Kertilt tuli teade, et ühe meie auto Kia Sedona kallal on käinud keegi öösel midagi toimetamas. Läksime siis vaatama ja selgus, et kõrvalistuja poolne aken oli sisse löödud.

Klaasikilde olid kõik kohad täis.

Kindalaegas oli lahti võetud ning asjad välja loobitud. Õnneks ei olnud midagi ära viidud. Ka rahakott, mis oli autos ühes panipaigas oli täiesti olemas. Ju siis segas keegi klaasilõhkujaid või nad soovisid mingit kindlat asja saada või polnud neil kauem aega otsida. Kuna tegemist ju rendimasinaga, siis kutsus Kert kohale ka politsei, et sündmus fikseerida ning hiljem rendifirmale dokument üle anda, et auto kallal on keegi vandaalitsenud.

Politseinik oli lahke tüüp ja viskas nalja. Teadis rääkida, et ümbruskonnas pidid olema poisikesed kes seda teevad ning vahel teevad isegi võistlust kes rohkem klaase julgeb purustada. Mingi aeg tagasi oli ühe majutusasutuse parklas nii 20-l autol ukseklaas puruks löödud. Meie punasesse Rav 4-ja jäi päeval vedelema ka GPS seade, mida käisin kella 23:00 ajal veel igaks juhuks ära toomas. Sel hetkel kui politsei kohal käis tundus, et meil vedas, et GPS-i autost ära viisin. Kohalik ala hooldaja tuli meile appi ja koristas kõigepealt auto ümbrusest ära klaasikillud ning seejärel vedas tolmuimeja kohale ning kraamis ka auto puhtaks.

Auto puhastus

Kui auto oli puhtaks saanud sõitsid Kert ja Tiina lähedal asuvasse lennujaama ning said autorendifirmast uue masina Dodge Van-i. Hiljem kui oma autoga Kennedy Space Centeri poole sõitsin ja kirusin maanteel suure tuulega teel ujuvat Rav 4-ja, siis tekkis mõte, et kui oleks sellel punasel klaas sisse löödud, ehk siis oleks ka mõne parema masina saanud aga ju siis ei olnud meie auto nii ahvatlev :-I.

Tänu selle auto klaasi jamale kulus hommikul üksjagu aega ära ja sõit Kennedy Space Centeri poole hilines ka selle võrra päris palju. West Palm Beachilt oli sinna üle 2 tunni sõitu ja läbida oli vaja ligi 160 miili. Tee oli väga üksluine, mitme rajaga ja see punane junn Rav 4 ujus tee peal. Hoidsid rooli ühe koha peal ja see ujus sujuvalt teise ritta (hoolimata täiesti sirgest teest), kui pidevalt rooli ei korrigeerinud. Ei teagi kas ujumine oli põhjustatud tugevast tuulest või ongi selle auto esisillaga midagi valesti. Lisaks kippus uni peale tulema ja raadiost tuli muusikat umbes 10 minutit ja siis hakkas jälle ragin peale. Hea oleks varuda autosse kas kohvi või midagi ergutavat, et pikal ühes suunas teel rooli taga magama ei jääks.

Kennedy Space Center hakkas juba üsna kaugelt silma oma püsti asetsevate rakettide pargiga. Jõudsime kohale kella 14:00 ajal ja park ise oli avatud kella 18:00-ni. Väike kahtlus küll oli, et ilmselt ei jõua kõike läbi vaadata aga kuna plaan oli juba minna, siis võtsime maksimumi sellest. Kert ja Tiina jäid meist maha autot vahetama ning sinna keskusesse ei jõudnudki tulla kahjuks. Täiskasvanu pilet oli 55$ ja peegelkaameraga lasti ikka sisse. Fotokoti sisu vaadati enne territooriumile laskmist siiski üle. Nägime erinevaid ameerika rakette koos filmidest tuttava kosmosekangelaste taustamuusikaga. 

Üsna varsti läksime vaatama ühte majja kosmosesüstiku Atlantise kohta filmi ning ühel hetkel muutus toa üks sein läbipaistvaks ning täiselusuuruses Atlantis vaatas sealt vastu.

Panoraampilt Atlantisest

See elukas on läbinud oma eluajal ligi 126 miljonit miiili. Saime jutule ühe NASA-s töötanud endise inseneriga, kes hetkel on pensionil, kuid teeb heategevusena tööd seal keskuses. Ta tutvustas meile Atlantise kere materjale, kosmonautide kokkupakitud sööke ja nende kasutamist ning tegi juttu veidi ka tulevikuplaanidest. Härra rääkis, et osad materjalid kannatasid kuumust ligi 500C ja osad neist ligi 1650C. Tiibade servades ning veel mõnes strateegilises kohas pidid olema eriti kuumuskindlad materjalid, kuna lennates sai mõni koht rohkem kuumaks, mis võib vale materjali tõttu muutuda põlemisohtlikuks. Ütles veel, et nad aruvutasid matemaatiliselt välja, kus peaks olema kõige kuumem ala ja kus väiksem. Kui reaalselt esimene lend toimus, siis neil olid pandud andurid strateegilistesse kohtadesse ning peale maandumist tehti võrdlus arvutusliku ja tegelikult mõõdetud tulemuste vahel. Neile üllatuseks olid andmed enamasti õigesti välja arvutatud. Mõnes kohas oli veidi suurem eksimus aga suuremalt osalt olid nad arvutanud õigesti. Küsisin: “Kas inimestel õnnestub lähiajal ka planeet Mars vallutada?”. Härra arvas, et see peaks kindlasti õnnestuma hiljemalt aastaks 2030 ja oli selles osas optimistlikult meelestatud. Ta lootis, et erinevad kosmose tehnikat valmistavad riigid suudavad selle eesmärgi nimel teha head koostööd ning üksteist toetada ja aidata. 2 aasta pärast pidi Kennedy Space Centeris olema maailma ühe suurima raketi start ning kui pakkusime, et seda starti peaks tulema siis vaatama arvas ta, et kindlasti tulge kui vähegi võimalik (http://www.theverge.com/2014/9/1/6093189/nasa-is-building-the-largest-rocket-of-all-time-for-a-2018-launch). Veel kinkis NASA insener meile mälestuseks medali Atlantise lennu toimumisest. Nendel pidid olema kõik stardid ja lennud tähistatud numbritega ja Atlantise lend oli number 104, mis on ka medalil kirjas.

Space Shuttle Atlantis järgitehtud kabiinis

Tänu jutuajamisele selgus, et meil on pileti hinna sees ka bussituur millega saab minna päris rakettide stardipaika. Kui kella vaatasime, siis tuli välja, et olime õige aja maha maganud ning enam sinna minna ei saanudki. Bussituur pidi kestma 2 tundi ja viimane buss lahkus kell 15:00. Nüüd jäi vaid kiruda klaaspurustajat. Kuna seal keskuses läheb tegelikult ikkagi terve päev ära, siis tasub tulla hommikul kohe vara kohale ja kõikide näituste ja atraktsoonide üle vaatamiseks peaks ehk õhtuks valmis saama. Nänni ehk mänguasjade poes oli ka üks astronaut kohal, kes 9,90$ eest pani pildi või raamatu peale oma autogrammi. Ta nii väga tuttav mees polnud, seepärast ei hakanud temalt nime joonistamist küsima vaid jätsin niisama näo meelde. Kuna jäime bussist maha, siis mõtlesime veel enne kui hotelli poole minema sõidame ära proovida ehk saab ise päris raketi stardipaika kohale sõita. Plaan luhtus juba 1 km pärast, kui valveputkast tuli mingi korravalvur või trooper välja ja ütles, et edasisõit on “RESTRICTED” ehk keelatud. Pöörasimegi ringi ja kimasime uue hotelli poole mõttega, et ehk peab siis ikkagi siia kunagi tagasi tulema.

Päeva jooksul tekkisid ka mõned head ideed, mida USA-sse reisijatel tasub kindlasti enne reisi üle vaadata või ette valmistada. Järgmine osa juba järgmisel korral.