pühapäev, 9. oktoober 2016

MIAMI REIS, OSA 1.


MIAMI REIS

OKTOOBER 2016


Kõik sai alguse sellest, kui kunagi märtsi kuu alguses nägime soodsa hinnaga pileteid Miamisse. Pakkumine kehtis paar päeva ja veidi mõtlesime ning otsustasime 2 piletit ära osta. Ostmine ei läinud kergelt ja ei saanud kohe ostu sooritada, sest pangakaart keeldus koostööst. Tuli meelde, et ennem välismaal maksmist tuleb Swedbankis ära täita koht - Turvalised ostud internetist. Seal sai vajalikud linnukesed kirja ja piletid said broneeritud vahemikus 06.10-17.10. Hind: 280€ algusega Helsinkist ja edasi-tagasi nägu. 

Mingi aeg läks mööda ja tekkis veel 4 sõpra, kes tahtsid meiega koos välismaale tulla. Nemad broneerisid samadele kuupäevadele piletid, kuid algusega Tallinnast. Jälgisin reisi eelsetel nädalatel ka ilmateadet nii Miamis, Orlandos kui ka Marco Islandil. Midagi head see ei näidanud, sest päikese asemel oli pidevalt äikesepilvega pilt. Õnneks temperatuurid olid ikka 30C juures. 3. oktoobril nägin internetist esimest korda, et Kariibi mere piirkonnas möllab mingi tormipoisikene Matthew. Väga ei süvenenud sellesse, sest tundus olevat Miamist piisavalt kaugel. 

Reisile eelneval päeval saime ka teiste reisisõpradega (Ulvi, Rein, Tiina ja Kert) kokku ja sõime õhtusööki ning kooki. Ühel hetkel sai Ulvi kahtlase kõne, kus temaga vestles roboti häälega tegelane. Selgus, et nende üks lendudest on tühistatud ja nad peavad ilmselt õiget lennupäeva edasi lükkkama. Meie kontrollisime ka enda lennuaegasid ja kehtivust aga ei mingeid märke sellest, et lend võiks ka olla tühistatud.

Läksime koju ja asjade pakkimise jätsime reisieelseks hommikuks. Kuna oli vaja ka pooleliolevaid töid lõpetada, siis sain ise magada kella 04:00-st kuni 06:00-ni. Parem midagi ikka kui terve öö üleval olla. Asjade pakkimine muidugi võttis kauem aega, kui olin arvestanud ja samuti ei suutnud mitu minutit otsustada, kas võtan kaasa ka oma peegelkaamera komplekti koos 3 objektiivi ja seljakotiga, või piirdun vaid telefoni piltidega. Otsustasin lõpuks, et kaasa tuleb suur kaamera ka ikka võtta, kui läheme näiteks mingit krokodilli farmi külastama. Kui fotokoti autosse olin saanud, tekkis hea tunne, et kaamera kaasa sai. Mõned head pildid peaks ikka saama. 

Nagu ikka, läheb kõigega kauem aega, kui arvasime ja saime kodust minema kella 6:45 asemel alles kell 7:08. Tee peal selgus, et Viking Line laevale jõudes peab Check-In olema tehtud enne kella 7:30-t. Kimasime siis kohe A-terminali ukse ette, kus Lea tormas passide ja paberitega check-inni tegema ning mina parkimiskohta otsima. Kohale sõitsime elektrauto Nissan Leafi-ga ja selle masina suureks plussiks on kesklinnas tasuta parkimine. Leidsin hea parkimiskoha 200 meetri kauguselt A-terminalist. Pooljoostes sadamasse ja saime ilusti laevale. Meil oli tellitud ka hommikueine hinnaga 10€ per nägu ja saime kõhud head paremat täis süüa. Kui plaan on varahommikul minna laevaga Soome poole, siis kindlasti soovitan seda hommikusöögi võimalust kasutada. Ei pea hommikul kodus möllama kohvi jms. asjaga ning kui laev juba sõidab, saad rahulikult nautida kohvi ja sööki mida teised on valmistanud. 

Helsinkis tuli meile sadamasse vastu Kimmo ja Marja, kellega meil oli ärikohtumine. Käisime ühe nende koostööpartneri juures nende uue seadmega tutvumas ning pärast ka kohvikus istumas. Kui kohvi joomine jõudis poole peale, saabus minu telefonile SMS, kus oli kirjas, et meie lend Miamisse on tühistatud. Polnud just meeldiv uudis aga arvestades eelneva õhtu kahtlast robotikõnet, oli see üsna tõenäoline tulemus. Helistasin kohe Finnairi klienditeenindajale ja teenindaja pakkus, et saab kas lennata teistkaudu ehk näiteks New Yorki ja sealt edasi Miamisse samal päeval, või tulla paar päeva hiljem ning proovida uuesti Miamisse lennata, või siis saada kogu raha tagasi. Ei suutnud telefoni otsas midagi tarka välja mõelda ja otsustasime lennujaama koha peale sõita. Peale pikka kaalumist, tundus tark otsus proovida lennata uuesti pühapäeval 09.10.2016. Finnairi sõnade kohaselt lubasid nad kulud, mis kulub koju ja tagasi transpordiks ka kinni maksta. Eks ole siis näha, kas see ka tõele vastab.

Tagasiteel koju läksime Tallinnki laevale ja laeva väljumisaega ei süvenenud. Kui kassas olime teatas müüjapreili, et laev jääb hiljaks 1,5 tundi. Veidi pidi püsti seistes seda laevukest ootama aga õnneks oli "Tehnika Maailma" ajakiri kaasas ja sai sellega tutvuda. Laeval olles selgus, et põhjus miks laev hilines oli selles, et kui hakati Tallinnast Soome poole sõitma, hakkas ühel soomlasel väga halb ning laev pöördus merelt Tallinasse tagasi. Kiirabi tuli küll kohale aga soomlane siiski viskas lusika nurka ehk kahjuks lahkus siitilmast. Lohtuseks ootamise eest pakkus laevafirma tasuta karastusjooke ja ka kohvi. Oli väike irooniline moment, kus ühe härra lusika nurka vikamise eest saime meie plastmasslusikaga tasuta kohvi. Ka keskmine tops Pepsit kulus kenasti kahe hot-dogi kõrvale.
Vahepeal selgus, et meie teised reisikaaslased sõitsid kõigepealt Tallinnast lennukiga Helsinkisse ja sealt Londonisse. Londonist pakuti neile järgmisel päeval lendu Miamisse Pariisist. Kohale nad jõudsidki siis päevase hilinemisega. 

Meie startisime uuesti pühapäeva 09.10.2016 varahommikul juba neljapäeval valmis pandud kohvritega. Hommikul läks siiski kiireks ning kodust välja sõites tekkis kahtlus, kas toa uks sai ikka lukku keeratud. Väikese vaidluse tulemusena, jõudsime otsusele 1km kaugusel kodust, et sõidame ikka kontrolliks tagasi. Loomulikult oli uks lukus. Nüüd aga kordus sama stsenaarium. Lea jooksis sadamasse jälle check-ini tegema ning mina autot parkima. Tore uudis oli see, et vahepeal olid eelmise hea parkimiskoha juurde tekkinud ajutised peatumise ja parkimise keelamise sildid. Otsutasin, et proovin parkida Kultuurikatla juurde. Kiirustades õnnestus Kultuurikatla ja Statoli juures olevas parklas kõigepealt üks klaaspudel kildudeks sõita (tänud idioodile kes pudeli tee peale jättis). Lisaks märkasin, et ka seal oli peatumise ja parkimise keelumärk kella 8:00-20:00-ni koos äravedamise sildiga. Kuna aega enam polnud ringi parkida ja laevale jõudmiseni oli vaid 9 minutit aega, jäigi auto sinna. Tõenäoliselt ootab tagasi tulles auto meid hoopis kuskil parklas koos äravedamise tasu maksmisega. 

Tuju läks veidi ära selle parkimise jama pärast aga sai hea õppetunni, et parem olla varem kohal kui peaks, kuna vahepeal võib olla keegi “ajugeenius” liikluskorraldust muutunud ja sul läheb oluliselt kauem aega kui arvestasid. Söök oli hea nagu eelmine kordki mõni päev tagasi. Varem pole kunagi ühe nädala jooksul kaks korda Soomes käinud aga nüüd on see ka tehtud. Vetsus käies sattus kõrvalkabiini siniste kingadega härrasmees, kes kukkus lakkamatult ropsima. Mõtlesin, et meri küll natuke loksub aga kuidas sellest küll nii halb saab olla? Kui sadamast välja kõndisime, siis see oksehärra kõndis meist mööda. Tundsin ära kingade ja ropsihaisu järgi. Päris räige viina ja okselebra oli. Vana oli ikka ennast täis kaaninud ja merehäda ei olnud ilmselt põhjus miks ta seal peldikus ketti lasi.

Väike selfi jalutuskäigul Katajanokka sadamast raudteejaama

Nüüd siis oleme jõudnud uuesti Vantaa lennujaama ja kütsime ühed Burgerkingi burksid ka sisse. Alguses maitseb heasti aga poole pealt saad aru, et see ikka on üks kehv söök. Joogist on gaasid välja läinud ja mingit imelikku öökima ajavat kastet on ka burksile lisatud. Küll õrnalt on tunda aga siiski oli.

Suundusime Gate 37B poole.


Ootame väljalendu ja täiendame lugu kui oleme jälle internetis.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaari koht: