teisipäev, 14. märts 2017

TAI REIS, Osa 1.

TAI REIS - 14.03.2017 - 31.03.2017

Ühel ilusal hommikul avasin Facebooki ja nägin, et taas pakutakse hea hinnaga lennupileteid kaugele Taimaale. Algus Helsinkist ja sihtkohaks Bangkok ning lennufirmaks maailmakuulus Qatar Airways. Vaatasime üle lennuajad ja kas on võimalik ka Bangkokist kuskile edasi lennata. Valikus oli nii Filipiinid (Manila), kui ka Vietnam (Hô Chi Minh) lennujaamad. Kuna aga Puhketis just eelmise aasta alguses käisime ja seal meeldis, siis kontrollisime, kas sinna ka õnnestuks minna. Leidsime siselennud üsna hea hinnaga ja saigi otsustatud. Seekord siis viib reis mõneks päevaks Bangkokki ja sealt edasi taas Phuketisse. Kohalik ilmateade lubab alguse päevadeks nii päikest kui äikest aga eks koha peal selgub, kas liguneme või saab praadida.

Reisi eelsed päevad on nagu tavaliselt ikka väga töised ja tegevusi täis. Asjade pakkimine sai küll eelmisel päeval peaaegu valmis aga mõned asjad jäid viimasele 15-le minutile. Taksos sõites ja mälu pingutades meenus, et maha jäid Naigi (Nike) plätud, Nikoni veealune kaamera ja raamat, mida plaanisin reisil edasi lugeda. Õnneks on võimalik plätusid osta, kaks seikluskaamerat on kaasas millega saab siiski ka vee alla minna ja mõned teised raamatud on ka kohvris olemas. Takso pidime tellima suurema masina, sest kohvreid oli palju ja pisikesse autosse poleks kõik asjad ära mahtunud. Kohale tuli Taxify privaatjuht Škoda Superbiga. Juht väga jutukas polnud aga mõned sõnad ikkagi vahetasime. Saabusime D-terminali ja kui check-in sai tehtud, siis leidsimegi end varsti Tallinki Megastari pealt.

M/S Tallink Megastariga Soome poole
Tennisegäng alustab seiklust
Laeva jõudes oli esmamulje, kui oleks ei tea mis pisikese paadi peale sattunud. Kitsad koridorid, liftijärjekorrad, komberdavad pensionärid oma kohvritega ja järsud trepid. Lifti järekorras ootama ei hakanud ja tuligi mööda treppe kohvrid käevangus üles spurtida. Kõrgemal korrustel avanes muidugi hoopis ilusam pilt ja sisustus tundub täitsa kena ja kaasaegne. Laeva personalilt uurisime, kus asub Burger King ja saime esimeste seas ühed kiired burksid ka keresse.

Hetkel istun M/S Tallink Megastar kohvikus ja kirjutan selle reisi blogi esimest peatükki. Ukraina reisi blogi on ka veel pooleli aga täiendame ka selle vähehaaval lõpuni. Kõrval istuvad Soome pensionärid ja kaks teevad ühele ilmselt ettepanekut hakata Facebooki kasutama. See pidi olema väga  tore koht, saad vaadata mis sõbrad teevad ja kui keegi on ära kadunud, siis politsei annab sellest teada ja siis saad ise ka endast pilte lisada. Ihaan kivaa homma, näet kaikkia kavereita. Igatahes tundub, et üks pensionär on varsti taas "Feissaris" juures ehk räägiti ära :-). Interneti ühendus Megastari laeval on täitsa hea. Saab vajalikud asjad ära vaadata ja ei tekkinud tunnet, et andmed venivad.

------

Varsti jõudsimegi Helsingi sadamasse. Lasime kõigil teistel ees ära minna, et ei peaks oma kohvritega võitlema koha eest. See oli hea mõte, sest laevast väljudes olidki enamus juba ära läinud ja saime vabalt liikuda st. ei olnud vaja trügida. Laevalt maha astudes avastasime end uues sadamahoones ja selgus, et varem me polnudki selles käinud. Tegemist on siis Helsinki Läänesadam 2-ga ehk lühidalt LT2 (Lääneterminaal 2). Väga viisakas ja kaasaegne nägi see välja (https://www.tallink.ee/et/helsingi-laanesadam-2).

Tervitus sadamast väljudes
Sadamast tuli minna esimesse hotelli nimega Omena Hotelli (ei ole kahjuks Apple Õunahotell). See majutusasutus asub täpselt sadama ja Helsingi raudteejaama vahel. Kuna järgmise päeva hommikul oli plaan minna Finnairi bussiga raudteejaamast lennujaama nagu ka eelmisel USA reisil, siis oli hotelli asukoht ideaalne. Telefonist Google mapsist vaadates näitas jala sadamast hotellini umbes 35 minutit jala kõndimist ja vahemaaks 3,2 km. Peki vähendamise eesmärgil otsustasime kõndida hotelli jala.


Oligi kena jalutuskäik õhtuses Helsingis. Küll aga häiris see, et lund ju maas polnud ja soomlased olid kõikidele kõnniteedele ohtralt oma graniitkillustikku loopinud. Kohvrite rattad aga killustikuga sõbraks hästi ei tahtnud saada. Vahel kiilus sõit lihtsalt kinni, kuid siis proovisime käia seal ääres, kus killustikku oli vähem. Ka järgmisel päeval oli tänavatel seda jama üksjagu vedelemas, kuid oluliselt vähem kui sadama piirkonnas.


Omena Hotell oli selline huvitav hotell kus vastuvõttu polnudki. Booking.com lehe kaudu sai see hotell ära broneeritud ja sealtkaudu tuli e-postile ukse kood, millega sai alt hoonesse sisse. Kui liftiga üles sõitsid ja toa leidsid, siis tuli sisestada sama uksekood uuesti ja toa uks avaneski. 

Vasakus servas uksekoodi sisestamise klaviatuur
Lihtne ja loogiline ning polegi vaja mingit vastuvõtus passivat inimest, kes palub sul andmed kirja panna (andmekaardi täitsime õhtul ise toas ära) ja võtme kätte ulatab. Toas oli üks kahe inimese voodi (vägagi mugav ja pehme) ja kaks lahtikäivat ühe inimese voodit. Toa hind neljale veidi alla 90€. Täitsa soovitan seda hotelli kasutada 2-4 liikmelisel seltskonnal, kes plaanivad varahommikul Helsingi Vantaa lennujaamas lennuki peale saada.

Kena maal tagaseinas
Omena Hotelli duširuum mis nägi välja kui lennuki WC (kõik plastist) aga toimis.
Telekat käima miskipärast ei saanud aga see polnudki oluline. Ohtralt leidus elektripistikuid, mis tänasel päeval on ülivajalik, sest telefonid, tahvelarvutid, sülearvuti ja nutikell, kõik tahavad ju laadimist. Võtsime ka mingit sööki kaasa, kuna Soomes on see piisavalt kirves ning hommikul ei oleks jõudnud kuskile istuma minna. Selles hotellis hommikusööki ei saagi aga maja all oli olemas kaks söögikohta - Koti Pizza (soome keeles kodune pitsa mitte pitsa kotis) ja Naughty Brgr. Hommikul olid need mõlemad kohad küll kinni aga õhtul olid avatud. Naughty Burgeris tehti midagi naughtyt/ulakat ilmselt.

Omena Hotelli ja Naughty Burger
Raudteejaamani näitas Google Maps umbes 14 minutit jalutuskäiku ja nii umbes ka läkski. Alguses läksime vale peatuse juurde ja ootasime seal. Kui aga lähedale jõudis Finnairi kirjadega buss, siis taipasime, et tuleb ikka selle bussi lähedale end sättida.



Bussipilet oli u. 6€ nägu ja hinna sees oli ka interneti kasutamine ja kusjuures see täitsa toimis. Sain kaks e-kirja ära saadetud sõidu ajal (umbes 30 minutit) koos piltidega ja mõlemad kirjad olid ligi 5 MB mahuga. Sõitjaid oli õnneks vähe ja õnnestus istuda esireas.

Üleval ekraanil näha Wifi parool
Kui lõpuks Vantaa lennujaama terminal 2-te jõudsime ja check-in-i ära tegime, siis edasi järgnesid toredad protseduurid reiskottide kaaluga ja asjade ringi tõstmisega aga sellest juba järgmises osas :-).


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaari koht: