TAI REIS, Osa 3.

TAI REIS - 14.03.2017 - 31.03.2017

Bangkoki Suvarnabhumi lennujaamast otsustasime minna hotelli kohaliku rongiga või metrooga. Peatus oli kohe lennujaamaga ühendatud hoones, nii et ei pidanudki majast üldse välja minema. Soovitud peatusesse küsitud pilet maksis umbes 1€ ja sõitsime rongiga 5 peatust edasi. Pileti asemel anti meile pihku punast värvi rattad, mis tuli enne rongijaama sisenemist pilust sisse pista. Pilust kargasid need aga uuesti välja ja rattad pidi rongi kaasa võtma.

State Railway of Thailand piletid

Rong tundus olevat tavapärane transport kõigile linnaelanikele. Põhimõtteliselt oli see kogu aeg inimesi paksult täis ja kell oli hommikul umbes 8:30. Mõnes peatuses läks rong nii täis, et osa peatuses ootavaid inimesi jäi maha. Tundus, et põhilised maha jääjad olid koolilapsed aga ju nad arvestasid, et saab ehk järgmise rongi peale. Mis rongi aknast välja vaadates kohe silma hakkas, olid aga megaülisuured reklaamide stendid. Võrdluseks näiteks Tallinnas, Pirita teel ja Pärnu maanteel kahe sõiduraja vahel olevad "suured reklaamid" tundusid Bangkoki reklaamtahvlite kõrval nagu võrdleks suuruse poolest filmi plakatit ja passipilti. Tavaline reklaamtahvel Bangkokis oli umbes 8-10 korda mõõtmetelt suurem.

Suured reklaamid autoteede kõrval

Läksime maha Makasan peatuses, punased rattad (piletid) tuli nüüd läbipääsu lubavasse pilusse lasta ning sinna need jäidki ja edasine plaan oli hotelli juurde minna jala. Rongist väljudes selgus, et väljas oli ikkagi väga kuum. Kaardi järgi ei tundunud pikk maa minna. Ühtegi taksot ka kohe oma teenust ei pakkunud ja hakkasime astuma. Peale 10 minutilist jalutamist hakkas aga vaikselt juba palavaks minema. 20 minuti pärast kõik riided juba tilkusid, isegi lapsed olid näost roosad ja higistasid. Kuna aga mõte oli näha ka veidi linna, siis jätkasime palavusest ja selga kleepuvatest riietest hoolimata oma u. 45 minutlist teekonda. Vahepeal läks ka kõnnitee väga kitsaks ja mügarlikuks, kus polnud just mugav kohvritega kooserdada. Laiade autoteede ületamiseks, tuli ronida üles treppidest ja kõndida tee kohal olevate jalakäijate sildadel. Selle pealt oli vaade muidugi hea.

Bangkoki tänava vaade jalakäijate sillalt

Õhurongi tee keset tänavaid

Selle pildi pealt tundub õhutrammi tee veel massiivsem ehitis.

Kui keegi küsiks, et kas linna õhk oli ka vinguhaisu täis, kui nii palju autosid liigub, siis võiks vastata, et ei saanud aru küll midagi. Täitsa tavaline linna õhk nagu Tallinnaski, lihtsalt inimesi on kordades rohkem. Tee peale jäid veel ka tänavakauplejad oma tänavatoidu "restoranidega", kus kohalikud lõunat sõid. Nende veetünne, toidukärusid jms. olid mõlemad tänava pooled täis. Võttis veidi vanduma see kohvritega ringi rallimine aga lohtuseks otsustasime, et tagasi tuleme kindlasti taksoga. Kuna jõudsime hommikul liiga vara kohale, siis tuba veel kätte ei antud ja lubati kella 14:00 ajal tuba valmis saada. Läksime mööda tupiktänavat suurema tee äärde tagasi. Tegime vahepeal söögipeatuse lähedal olevas tuttavas Burger Kingis ja peale söömist jäid kõik nõusse, et burksi rohkem ei söö. Hinnad olid umbes samad, mis Tallinki laeva peal ehk hinnatase on üle maailma ühesugune. Läksime hotelli tagasi ja meid lubati maja viimasel korrusel oleva basseini juurde. Tundus olevat hea plaan, sest üles jõudes avanes selline vaade.

Bangkok Icon hotelli bassein maja kõige kõrgemal korrusel

Väljas oli soe ja vesi jahutas vaid siis, kui veest märjana välja tulid. Ostsin lisajahutust suure klaasi jääkuubikutega täidetud kollast värvi vedeliku ja rohelistes pudelites asuva vedeliku näol. 

Kaugelt paistsid kõrghoone küljes rippuvad aknapesijad

Vahepeal õnnestus ka tuba kätte saada, mis oli seest kena aga pilti sellest ei teinud. Kes tahab tubade ja hotelli pilte lähemalt vaadata, siis võib seda uurida siit: http://www.booking.com/hotel/th/icon-bangkok.html. Edasi käis basseini äärsel lamamamistoolil ja hiljem hotelli voodis unetaolise olekuga võitlemine või tukkumine. Kui hilisõhtu kätte jõudis, siis kaks noort reisikaaslast jäid edasi magama ja vanemad reisijad läksid linna peale söögikohta otsima. 

Kohe hotelli juurest leidus taksojuht (kõik takso- ja tuktuki juhid on abivalmis oma teenuseid kohe pakkuma), kes lubas sõidutada kuskile aga kuhu, seda me ise ka veel ei teadnud. Ütlesime, et tahaks mingis toredas kohas süüa ja oma pudisevas inglise keeles ütles, et teab head kohta ChinaTownis. Umbes 20 minuti sõidu pärast olime mingis tupiktänavas ja söögikoht Hinna linnaosas asus seal tänava lõpus. Asukoht oli jõe ääres ja meid juhatati kohe ka lauda. Ütleks, et söögid ja joogid olid keskpärased aga siiski sai kõhu täis.

Chinatowni söögikohas meenutasid valgustid filmi "Star Wars" valgusmõõkasid rippumas.

Taksojuht tahtis edasi-tagasi sõidu eest saada 100B sinna ja 100B tagasi ehk kokku umbes 5,35€ ja ta sõitis nii, et taksomeetrit käima ei pannud. Söögkoha juures meid maha pannes ütles ta, et ootab kuni meil söödud saab ja siis ta viib meid ka tagasi hotelli juurde. Igatahes tundus see sõit odav. Inglise keeles ta veidi rääkis aga ikka üsnagi halvasti, sest mitu korda pidi üle küsima, mida ta täpsemalt mõtles. ChinaTownis pidi vara hommikul juba palju, palju inimesi olema ja äri käib hoolega. "You come seven o'clock, eight o'clock, many many people". 

Härra pidi ise kuskil kaugemal elama ja arvas, et ööbib täna taksos esiistme peal. Tagasiteel sõitsime läbi mingi tänava, kus ta ütles, et siin tegutsevad Ladyboyd. Me küll mainisime, et vii meid kuskile ööklubisse aga korraga olime hotelli ukse ees tagasi ja siis mõtlesime, et olgu, jääb siis järgmiseks korraks.

Otsustasime peotänavat külastada järgmisel õhtul ning päevaseks ürituseks tuli mõttesse Bangkoki loomaaia külastus. Sellest aga juba järgmises osas.

Want success? Grant Cardone "The 10X Rule Book" changes your life!