TAI REIS, OSA 2.

TAI REIS - 14.03.2017 - 31.03.2017

Jõudsime oma kohvrite ja asjadega siis Qatar Airwaysi check-ini ja vastuvõtja tädi kaalus esimese kohvri ära. Tuli välja, et salongipagasi kaal võib olla kuni 7 kg. Meil oli esimene kohver kaaluga 8,6 kg. Ka teised kohvrid olid veidi lubatust üle. Raamatud ja kaasa võetud laste õpikud lisasid üksjagu kaalu, kuna aga reeglid on täitmiseks ja eestlane on loll, kes reegleid ei viitsi lugeda, siis astusime kõrvale ning hakkasime asju ringi tõstma. Suurde kohvrisse, mis läks ära antava pagasi hulka võis rohkem asju lisada. Saimegi siis asjad nii pakitud, et kõik salongi võetavad kohvrid ja kotid olid täpselt 7 kg ja ülejäänud kraam mahtus koos lisaluku ja kohvri lisaserva kasutusele võtuga suurde kohvrisse ära. Kohver nägi veidi sea moodi priske välja aga las siis olla. Samasugust janti on korra ka varem juhtunud, kui tulime tagasi Ryanairiga Saksamaalt. Seal tuli ka kohvrite sisu ringi tõsta, et ükski kohver ei oleks suurema kaaluga. Samas 3 või 4 kohvrit korraga kaalule tõsta ja summa vastavalt kohvrite arvule ära jagada on osadele asjapulkadele ilmselt üle jõu käiv kõrgem matemaatika. Sellist idiootsust kohtab küll harva aga tuleb siiski ette. Nii kui turvakontrollist läbi saime, jagasime koti sisud jällegi endale sobivalt ära, nii et mõni kott oli raskem kui teine. Rikkusime seega lennuki ühtlase kaalujaotuse jälle ära :-).

Qatar Airwaysi Airbus A320 lennuk Helsingist Dohasse

Õige väravani jõudes tundus, et väga palju inimesi lennuki peale ei tule. Oli väike lootus, et minu kõrvale (istusin vahekäigu kõrval D pingil) kedagi ei tule ja saab ka aknast välja vaadata ja oligi õnne, sest toolid mu kõrval jäid tühjaks. Sain mõnusasti jalgu sirutada ja laiutada ning ka aknast välja vaadata. 

Boarding pass ehk pardapilet

Halli tekki läks isegi vaja sest lennukis oli üsna jahe. Punast peatuge saab liigutada vastavalt soovile üles ja alla.

Hea laiutada kui kedagi kõrval ei istu.

Jalgadele oli istudes piisavalt ruumi

Lennuk ise tundus olevat üsna uus. Tooli seljatoel oli tõstetava kõrgusega peatugi ja et sellise klassiga lennul oli eesistuja seljatoes meelelahutuskeskus koos filmide, mängude ja lennuinfoga oli üllatav. Filme ei viitsinud kohe vaadata aga valikus olid filmid, mis on ka hetkel kinodes levis - “La La Land”, “Arrival”, “The Accountant”, “Jackie” jne. Mõnel filmil sai lisada ka inglise keelsed subtiitrid aga enamus tundus olevat ilma subtiitriteta. 

Kuna lennufirma poolt antud kõrvaklapid ei kata kõrva täiesti ära, siis lennukis oleva müra tõttu võib suur osa filmi sisust jääda arusaamatuks. Lahendasin ära kaks ekraani Sudokut, mis oli paras väljakutse. Meelelahutuskeskuse ainuke miinus oli see, et kui tahtsid minna avaleheküljele, siis selle ette võlumine võttis aega umbes 20-30 sekundit, mis tänasel kiirel arvutite ja tahvelarvutite ajastul on megapikk aeg.

Lennu pikkus Helsingist Qatar Airwaysi Airbus A320-ga Qatari Dohasse oli 5 tundi ja 30 minutit. Selle jooksul pakuti ka süüa 2 korda, mis oli täitsa maitsev. Sai valida kana, sealiha (pork) või taimetoidu vahel. Teisel korral toodi kanapirukas ja veel väike muffin. Üllatuslikult olid söögiriistad - nuga, kahvel ja lusikas metallist, mitte nagu tavaliselt - plastist. 

Komplekt kana ja riisiga. Söögiriistad olid metallist. Õlledest oli valida Heineken ja Austraalia Fosters. Valisin selle mida harva saab :-).

Kohvi toodi pärast sööki. "Milk" pakendis oli päris piim ja kaks pakki tegid kohvi piisavalt heldaks nagu mulle meeldib. Suhkrut kasutasin vaid näpuotsatäie ja kui pärast prügi ära viskasin, siis loomulikult nii, et avatud suhkrupakendi ots allpool. Seega kõrvalistuja tool ja minu põlved said kõik valge puruga kokku. Stjuuard närvi ei läinud ja tegi õnneks nalja, et nüüd olen ma "Sweet, sweet man" :-).

Kanapirukas ja muffin

Coca-Cola oli erilises mini 185ml mahuga purgis

Lastele toodi söök teistest varem kohale ja lisaks anti ka mingi kinkekotike lennufirma poolt, kus sees olid Monopoli mängu märkmepaberid, värvimise raamat, telefoni ekraani puhastuslapp, joonlaud, 3 värvipliiatsit ja harilik pliiats. Lastele jagus tegevust vähemalt pooleks lennuks. 

Kinkekott Qatar Airwaysi poolt

Kui lennukisse sisenesime nägin ukse kõrval silti “Free Wifi”. Mõtlesin, et küll on tore saab lennu ajal internetis surfida. 

Wifi on board

Wifi võrku näitas küll kohe lennukis sees istudes aga ühendust ei olnud ja ekraanilt vaatas vastu selgitus, kus oli kirjas, et internetiga ühendust saada, on vaja saavutada sobiv lennukõrgus, et lennuk saaks satelliitidega ühendust. Peale seda kui sobiv kõrgus oli käes, hakkas internet peale registreerimist tööle aga selgus, et maksimaalne tasuta maht on 10MB, kuna kasutatakse keerulist ja kallist tehnoloogiat aga selgitusena oli kirjas, et see on piisav, kui tahad internetis surfida ja e-kirju lugeda. Proovisin lisada 3 värskelt tehtud pilti oma Instagrami kontole (https://www.instagram.com/vilx75/) aga postitust üles laadides tuli teade, et see on ebaõnnestunud ja peale kolmandat korda oli maht 10MB juba täis. Ikaldus :-S. Tasulist internetti, mis tundus mõtetult kallis ei hakanud tellima, kuid kui sul tõesti on vaja ülieluoluline e-kiri ära saata või pangaülekanne teha, siis on sul see võimalus olemas. 

Pilvedest kõrgemal paistab päike ja see vaade on alati meeldiv :-).

100 punkti 100-st lennufirma ei saa, sest söögitarvikute seast puudus hambaork (nagu ikka) ja kõrvaklappidest oli kuulda ka lennuki müra. Teeninduse kiirus ja personali abivalmidus aga oli väga hea, seega 95-99 punkti võib küll ära panna.

Dohasse (Doha Hamad International Airport) kohale jõudes, oli terve ala paksu udu alla mattunud ja ega eriti midagi ei näinudki. Peale maandumist oli alles näha lennujaama hooneid ja muid ehitisi. Lennukile tuli vastu buss, mis viis lennujaama hoonesse. Seal tuli meil oodata järgmist lendu Bangkokki umbes 3 tundi. Selle aja jooksul käisime mõnes poes ja vaatasime lennujaamas ka veidi ringi. Midagi erilist seal ei olnudki muud teha. Lennujaam ise oli väga suur, kõrge ja kaasaegne. Lennujaamas sees, kõrgemal korrusel liikus ka rongi või metroo taoline transport.

Doha Hamad International Airport, Qatar.

Ülisuur multimeedia ekraan Doha Hamad lennujaamas.

Info järgi mis lendusid broneerides saime, pidi järgmine lennuk olema maailma suurim kahe korruseline reisilennuk Airbus A380. Väravas selgus, et tegemist oli siiski Qatar Airways Boeing 777 lennukiga. Istmete asukohta küsides, ütles piletikontrolli tüdruk, et istume keskmises reas kus on 4 kohta, kui aga lennukisse jõudsime, siis oli meil ikkagi 3 akna äärset kohta ja üks koht keskmises rivis aga vahekäigu ääres. Sattusin kõrvuti istuma prantsuse keelt kõneleva vanema prouaga. Peale viisaka "Hellou" muud juttu ei tulnudki. Söögid oli peaaegu samasugused ja lastele jagati järjekordselt kätte uus kinkekott. Ilmselt on tagasiteel ka kahte kotti veel oodata :-). Seekord lugesin raamatut kuni minu kõrval ja istmete ümber kõik magama jäid ning minul ühena vähestest lisatuli raamatut valgustas. Tundus, et hakkan teisi liiga segama ja hakkasin filme vaatama. Vaatasin ära filmid “Joy” ja “The Accountant”. Tundusid täitsa vaadatavad. Lend Bangkokini kestis veidi alla 6 tunni.

Kui lennuk maandus oli juba väljas valge ja öö jäigi sedasi magamata aga ei tundnud ka hullu väsimust. Lennu alguses jagati kätte meile mingid lehed, mis pidi passikontrolliks ära täitma. Mina unustasin loomulikult selle lehe lennukisse, eespool asuva istme taskusse. Kui kohalikult lennujaama töötajalt uut lehte inglise keeles küsisin (nägin, et hoidis neid käes), siis ütles, et kirjutusvahend on laua peal. Küsisin uuesti sedasama kahepoolset paberit mida ta käes hoidis aga siis arvas, et ma pean selle minema ikka ära täitma. Alles peale kolmandat küsimust sai ta aru, et ta peab mulle uue paberi andma, sest ma jätsin enda oma lennukisse. Kui loll võib ikka olla? Kahju kui inimene keelt ei oska. Paberil oli vaja ära täita oma andmed, kust saabusid ja kuhu lähed, kus ööbid, mis tööd teed, palju raha teenid, kas reisid lõbu või töö pärast, kas oled esimest korda Tais, kinganumber, armukese nimi, millal viimati peldikus käisid jne. jne. jne. Kui see sai täidetud, siis seisime oma 20 minutit sabas, et passikontrollist läbi saada. Kontrolör tegi ka arvutiga ühendatud kaameraga näopildi, et ikka oleks teada kes riiki siseneb. 

Suvarnabhumi lennujaam Bangkokis.

Olimegi lõpuks Bangkokis Suvarnabhumi lennujaamas kohal ja nüüd tuli leida transport hotellini. Sellest ja järgnevast aga juba järgmises osas :-).

Want success? Grant Cardone "The 10X Rule Book" changes your life!