TAI REIS - 14.03.2017 - 31.03.2017
Uue päeva hommikul ärgates ja kella vaadates avastasin, et hommikusöögi aeg sai läbi 20 minutit tagasi ja seierid olid 10:50 peal. Keegi ei taibanud panna hommikuks äratust ja arvasime, et küll mõni meist tõuseb aga magamata öö andis nii palju tunda, et ei suutnud keegi tõusta. Läksimegi varsti check-outi tegema. Sama päeva õhtuks oli meil plaanis Tai siselend Bangkokist Phuketi saarele ja kohvrid jätsime veel mõneks ajaks hotelli.
Hommikusööki läksime sööma lähedal asuvasse Starbucksi kohvikusse. Kohvikus kirjutatakse joogitopsidele peale ka nimed. Eesti keel tundus teenindajale ikka liiga keeruline.
 |
| Eesti nimed muutusid ameerikapärasteks |
Kuna üks suurtest kohvritest nägi välja nagu paks notsu, tundus et oleks tark üks suur lisakohver juurde osta. Läksime õhurongiga kaks peatust edasi, hotellist soovitatud kaubanduskeskusesse. Seekord olid õhurongi piletid pangakaardi suurused ja kujulised ning need läksid automaati sisse peitu.
 |
| Õhurongi üheotsa pilet |
 |
| Phloen Chit õhurongi peatus |
Keskuses leidsime sobiva uue kohvri ja vaatasime mis veel põnevat pakutakse. Müügikohad olid enamasti täis suveniirisärkide jms. pudipadi müüjaid. Arvestasime, et kella 17:00-ks peame olema hotelli juures tagasi, et õigeks ajaks lennujaama jõuda. Saime ka hilise lõuna söödud ja sõitsime tagasi hotelli juurde.
 |
| Enamus ronge olid reklaami täis kleebitud ja rongis sees mängis mitmel ekraanil reklaamikanalid. Eestlastel oleks nii mõndagi õppida. |
 |
| Õhurongide betoonkärakad keset linna |
 |
| Peale võrri parkimist pead kindlalt teadma kuhu sa ta jätsid, neid on ikka megalt. |
Kui taksot läksin otsima, siis taksojuhtide vahel läks isegi kemplemiseks, kes meid peale saab võtta. Kuna eelmisel päeval juba üks taksojuht hakkas suureks sõbraks ja vennaks, siis ikkagi valisin tema. Nüüd tuli sõita uude lennujaama Don Mueang. Esialgne plaan oli sõita tagasi Suvarnabhumi lennujaama ja sealt tasuta bussiga sõita Don Mueangi aga kaardi pealt vaadates tundus, et teeme mingi rämeda ringi. Otse taksoga tundus oluliselt aegasäästvam sõita. Kasutasin kaardi vaatamiseks äppi nimega Here WeGo (töötab nii IOS-i kui ka Androidiga) ja seal tuleb alla laadida lihtsalt Tai kaart. Asukohta saad vaadata ja navigeerida ilma mobiilset andmesidet kasutamata. Soovitan igal juhul seda välismaal olles kasutada. Minu sõbra taksojuhi asemel aga tuli taksojuhi uus sõber koos üsna uue väljanägemisega Toyota maasturiga. Meil muidugi vahet pole mis masin sõidab ja läksime peale. Taksojuht purssis veidi isegi inglise keelt. Rääkisime, et oleme Eestist, aga ega ta polnud sellisest riigist kuulnudki. Seletasime siis, et Soome ja Venemaa on lähedal ning siis ta enamvähem aimas asukohta. Jutu käigus tuli välja, et vana on kaua taksot sõitnud ja tema masin oli ainult 2 kuud vana. Selle ajaga oli läbinud u. 18000 km. Ta ei olnud üldse rahul, et Bangkokis tegutseb ka UBER ja teeb taksohinnad liiga madalaks (Kui oleks varem seda teadnud, oleks UBER-i tellinud :-)). Seega vihje, et on ka odavamalt võimalik sõita, tuleks meelde jätta. Iga päev pidi taksojuht tööd tegema pealelõunast kuni poole ööni. Kodus käib enamvähem ainult magamas. Küsisin, kas on ka välismaal käinud ja ta ütles, et kardab lendamist ja pole käinud. Bangkokis pidi elama 15 miljonit inimest ja Tai riigis kokku u. 60 miljoni jagu. Lisaks muidugi turistid, keda käib väga palju läbi. Taksojuhi kodu pidi olema Bangkokist 800 km kaugusel aga seal käib harva ja noh kuna lennukiga ju ei lenda, siis sõidab autoga seda vahemaad. Tasu küsisin üle sõbra taksojuhi käest enne sõidu tellimist ja ta ütles hinnaks 800 Bahti. Jätsime juhile 1000 Bahtise rahatähe (u. 27€) ja ta oli väga õnnelik, et jootraha ka sai.
 |
| Bangkoki takso |
Don Mueangi lennujaama jõudsime tänu kaardi vaatamisele veidi varem ja seal oli aega enne starti raamatuid lugeda ja tukkuda.
 |
| Don Mueangi lennujaam |
Lennufirmaks oli THAI LION AIR lennufirma. Edasi-tagasi piletid 4-le olid kokku u. 134€ ja need olime juba mõni kuu enne reisi ära ostnud. Lennuk oli täiesti inimesi täis. Minu kõrval istusid Hiina noormehed aga olid suhteliselt vaikselt terve sõidu. Lennuki istmed aga olid pisikestele aasia inimestele tehtud. Minu põlved olid täiesti ees oleva istme vastas (ma u. 181 cm pikk).
 |
| Põlved on täiesti eesoleva istme vastas, 180 cm ja pikematel on kindlalt ebamugav istuda. |
Seega hiiglastele ehk minu pikkustele või pikematele on seal ebamugav istuda. Õnneks olin aga vahekäigu kõrval ja sai ühte jalga sinna vahesse sokutada. Lend kestis u. 1 tund ja 30 minutit. Lennuk maandus kahtlaselt tugeva ja ehmatava kolksatusega aga muidu polnud viga kõik oli sujuv. Lennujaamas küsisime taksot hotellini ja saime sõita suurema Toyota bussiga kuna pisikesse Toyota Corolla tüüpi taksosse poleks me oma tavaariga ilmselt ära mahtunud. Lennujaamast hotellini oli u. 23 km ja veidi üle poole tunni läks sellega ära. Tasu küsiti 1200 Bahti. Järgmised neli ööd tuli veeta siis Novotel Phuket Surin Beach hotellis, mis asus mere rannast umbes 200 meetri kaugusel. Selle jutukese kirjutasin valmis laeva päikesetekil, kui sõitsime Phuketist Phi Phi saartele. Järgmise osa lisan peagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kommentaari koht: