TAI REIS, Osa 4.

TAI REIS - 14.03.2017 - 31.03.2017

Uue päeva hommikul alustasin kõigepealt jõusaali külastusega, mis asus hotelli kõige kõrgemal korrusel. Kuna kedagi teist seal sel päeval ei olnud, siis sain ise valida kliimaseadmele sobiva temperatuuri ja õhk oligi varsti piisavalt jahe. Hommikusöök sai ka peagi söödud ja edasi läksime jalgsi õhurongi peatusesse, kust tuli mõni peatus edasi sõita. Seekord ostsime terve päeva õhurongi pileti ehk kaardi, mis maksis umbes 140 Bahti (veidi alla 4€). Bangkoki Dusit loomaaiani oli lähimast peatusest kaardi järgi veidi kõndida. Jalutades ehk 20 minutit, hakkas taas särk selja külge kinni kleepima ja otsustasime esimese tuktuki mehe ette võtta ning osa läbitavast maast ikkagi mootori jõul edasi sõita. Vahemaa, mis ta läbi sõitis ei olnud pikk, umbes 2 km. Sisse istudes küsisin hinda ja ta ütles "tventi". Ma mõtlesin, et päris "ok" hind, ehk umbes 0,5 € eest viskab ära. 

Kui aga loomaaia väravasse jõudsime ja kahekümnese välja võtsin, muutus hind juba "tuuhandrediks". 200 Bahti 2 km sõidu eest on ka Tallinnas taksoga odavam kui 5,40€ aga olgu neil siis ka hea päev. Tundus röövlibande, kui eilne taksojuht meid 200 Bahti eest palju pikemalt edasi ja tagasi sõidutas. 

Loomaaia sissepääs oli välismaalastele 150 Bahti ehk 4€ täiskasvanud ja 70 Bahti ehk 1,90€ lapsed. 

Dusit Zoo Bangkokis

Kohe sissepääsu kõrval olid kaelkirjakud ja sebrad.

Enamus loomaaia elukaid - ahvid, tiigrid, lõvid, leopardid jms. olid hommikusest palavusest vist veel lõunauinakus, sest keegi väga ei viitsinud liigutada ja pigem oldi magamise asendis. Maod olid tavapärases soojendamise asendis kuskil eraldi jahutusega  hoones. Lisan mõned huvitavamad pildid aga kõike ei pildistanud, sest muidu kui ise sinna satute, siis ei ole enam põnev. Jõehobu haigutuse tabamine oli mulle nagu lotovõit. Nii, kui kaamera valmis panin hakkas tüüp pead liigutama ja ma ainult pildistasin.

Kapsast sõid jõehobud hea meelega ja matsutades ning seda võisid talitaja juuresolekul külastajad neile hambusse visata

See lind hoidis tiibasid tükk aega nii üleval ja kui nägin ka teisi linde nii tegemas, siis tundus, et nad teevadki seda tiibade jahutamiseks.

Sokud võitlesid kes ikka saab luti suhu ja piima kätte

Vahepeal oli keset inimeste käigu teed ka üks elukas, kes otsustas enda keha vahepeal kergendada. Korralik purtsatus käis ja laik oli maas. Kaheharulist keelt välgutas ka pidevalt suust välja.

Kui arvamust küsida, siis soovitan igatahes koos lastega seda loomaaeda külastada. Jalutamist on küll üksjagu aga loomaaed on oluliselt väiksema maalapi peale kokku pandud kui Tallinnas. Vaatamist on seal küllaga.

Tagasiteel küsis uus tuktuki juht õhurongi peatuseni taas 200 Bahti ehk sama mis tema ametivend poole tee eest soovis. Seekord tundus see sõit aga poole odavam. Kui õhurongi peatusesse jõudsime, siis olime peatuses, kus perrooni ja rööbaste vahel oli klaasist ja metallist piire, kus täpselt kindlate vahemaade taga asusid ka uksed. Piirdest 10 cm kaugusel oli perroonil maas kollane joon. Nii kui kollasele joonele astusid (ma korra tegin seda õhurongi peatuse pildistamise eesmärgil), kõlas kaugusest vile ja rongi või jaama valvur hakkas kaugel kätega vehkima. Ju on seal olnud intsidente, kus inimesed on rongile liiga lähedale läinud ja nüüd hoiab keegi seal korda. Tundus, et see on siiski vajalik, kuna inimesi kes sellist transporti kasutavad on tõesti väga palju.

Õhtusel ajal tehtud pilt just kirjutatud piirdest

Õhurongi tee

Tavaline ummik ja üleval betoonist õhurongi teed

Võrritänav

Liiklus on siin vasakpoolne ehk pildil pole midagi valesti

Vasakus servas paistab jalakäijate tee mis on ka maapinnast kõrgemal aga õhurongi tee all

Tai kuninga Bhumibol Adulyadej pilte, kes eelmise aasta lõpus suri on igal pool ja ka isegi hotellides näha

Sõitsime mõne peatuse edasi Central World Plaza kaubanduskeskusesse, kus käisime söömas ennem välja valitud söögikohas ShabuShi (http://www.shabushibuffet.com/index.php). Eelmise aasta jaanuaris, kui Phuketis käisime, külastasime ShabuShi't esimest korda reisikaaslaste soovitusel (Sandra ja Andras) ja sellest jäi väga hea mulje. Mis see eelmine kord maksis ei mäleta aga seekord oli hind 399 Bahti/nägu (veidi alla 11€) ja selle eest võisid süüa nii palju kui sisse mahub. Kõigepealt on sinu istekohal auk kuhu teenindaja toob valmis kastruli koos veega. See aetakse keema ja sinu ees oleval laual veel üks astang, kus mööda linti liiguvad väikesed kohvialustassi suurused taldrikud mille peal on erinevad supilisandid. Nendelt taldrikutelt leiab supi jaoks valmis pandud parjad portsud sealiha, kanaliha, kalarulle, kalapäid, seeni, igat sorti rohelisi taimi, maisi, tigusid, nuudleid jne. Valid endale sobivad maitseained ja viskad need oma supipotti sisse. See aeg kuni supp keeb, saad tuua endale meelpärase joogi ja taldrikutäie erinevat sushit. Ütleme nii, et sushi järgi käisin ma ikka mitmeid kordi ja see on seal ikka ülimalt hästi tehtud. Praegugi hakkab suu juba vett jooksma kui seda juttu kirjutan. Lõpuks kui supp on valmis, siis on tegelikult sushist juba kõht täis aga no viisakusest tuleb ju supp ka ära süüa. Vedelik jäi küll alles aga ära keedetud tahked asjad suutsin veel ära mahutada. Kõige lõpuks on võimalik ka veel mitut sorti jäätist võtta, kuid vägisi ka ei oleks enam söönud. Tseki peal oli ka info, et söömiseks on aega 1 tund ja 15 minutit. Kui ajaliselt üle läheb, siis maksab iga 10 minutit 20 Bahti (u. 0,50€) juurde. Saime umbes 40-50 minutiga hakkama ja sellest täitsa piisas. Kui soovid hästi süüa ja erinevaid Jaapani stiilis sööke proovida, siis soovitan ShabuShi't külastada aga kui tahad vormis olla või kaalu alla saada, siis no võib ikka minna aga jäta sellest järgmine söögikord lihtsalt vahele :-).

Edasi seiklesime megasuures kaubanduskeskuses ja vaatasime mida müüakse. 

Central World Plaza kaubanduskeskus Bangkokis

Midagi erilist ei ostnud ja järgmisena läksime ühele turule, mida meile hotellist soovitati külastada. Õhurongiga tuli sõita mõned peatused ning siis jõudsime jõelaeva järjekorda. See oli parajalt pikk ja kui ajagraafikut vaatasin, siis tundus, et iga poole tunni tagant tuleb uus laev. Seisime pika järjekorra ära ja täpselt meie nina ees aga pandi köis ette ning me peale ei saanud. Tundus, et tuleb oodata oma 30 minutit, kuid õnneks tuli uus laev juba u. 10 minuti pärast kohale. Käisime turul ringi ja väga midagi osta ei tahtnud ka sealt. Päevasest ringi kõndimisest andsid jalad ka kõigil juba kergelt tunda. Mõned pildid mida sealt paadisõidult nägime. 

Kõrghooned on üsnagi jõe lähedal

Tuledesäras vaateratas, mille peale seekord ei jõudnud

Järgmisena suundusime tagasi hotelli poole. Sinna jõudes oli kell juba üsna hiline ning otustasime  üles otsida koha, kus pidi olema Ladyboyd. See nö. peotänav oligi kohe meie hotelli tänavast järgmine tänav. Väiksemad reisikaaslased läksid hotelli tahvlitesse youtube.com videoid vaatama ja suuremad siis kõrvaltänavale veel õhtueinele. Tümps ja pidu ja trall käis igas baaris ja kuidagi kahtlaselt palju naisi seisis sellel tänaval midagi oodates. Jalutasime tänava otsast alates kuni tänava keskpaigani kus baarid ja pubid juba ära lõppesid ja järsku seisid mõlemal pool tänavat ainult naised. Teadagi mida seal oodati või no vähemalt tundus nii. Üks härra näitas pilti Tai kaunitaridest ja pakkus, et äkki ikka oleks huvi vahumassaaži või tavalist massaaži saada või ping-pong showd näha. See hetk ei olnud ikkagi sellist huvi miskipärast. Tegime ühes söögikohas väikse söögi ja vaatasime kes siis seal tänaval ringi käivad. Neid nn. ladyboy-sid ehk tilliga tütarlapsi kusjuures väga ei kohanud aga mõned siiski jäid silma. Üksikud kahtlased hakkasid silma, kellel rinnad olid suht väljakutsuvalt eest avatud (mitte riietest väljas), kuid nad ise tundusid ebaloomulikult pikad või pikkade jalgadega. Tüdrukuid seisis tänava ääres üsna palju ja mõned vahepeal kadusid ka ära (ilmselt said endale kliendi). Päris mitu korda tulid käest kinni hoides eurooplase moodi mees ja Tai välimusega naine vastu või mööda. Pani muigama, et küll on ikka armunuid paarikesi tihedalt tekkinud. Shooters baari ees hakkas aga kogunema kamp mehi kes tegid breiktantsu. Vahepeal pandi isegi liiklus seisma, sest noormehed otsustasid, et keset tänavat ennast pea peal keerutada oleks päris äge. Ütleks nii, et etteaste oli päris kena vaadata. Baaris üks kõrval istuv inglise keelt kõnelev härra teadis öelda, et need breikarid pidiki iga päev seal tantsu tegema. Kui üks järjekordne tants sai läbi, siis käisid nad karbiga ringi kus oli peal kiri "TIP" ehk tantsimise eest saadi ka mingit tasu kuidagi. 

Kuna ühest baarist möödudes nägin kuidas üks mees üritas tüdrukuid pildistada ja selle peale üks naistest kõvasti kisama pistis sõnumiga, et ei tohi siin pildistada, ma oma telefoni pildistamiseks välja ei hakanud ka võtma ja seepärast sealt pilte pole. Lähematel päevadel tuleb ka Patong Beachi lähedal (tuntud pidude koht) olevas hotellis ööbida ja ehk saab seal mõne "toreda pildi" salaja teha. Ausalt öeldes aga olid päevasest ringi kõndimisest jalad üsnagi pehmed ja kaua seda tänavatralli ei tahtnud enam vaadata. Nutikell näitas selle päeva lõpuks ligi 29000 sammu. Korralik spordipäev ja uus rekord. Järgmine osa juba varsti.

Want success? Grant Cardone "The 10X Rule Book" changes your life!