laupäev, 17. veebruar 2018

California ja Nevada Reis 2018, Osa 1.

California ja Nevada Reis 14.02.2018 - 28.02.2018


Seekordset pikka reisi alustasime sõbrapäeva 14.02.2018 hommikul. Eesmärk on siis külastada Californias Los Angelest, San Franciscot ja Nevadas Las Vegast. Kasiinopealinnas Las Vegases toimub 22.02.2018-24.02.2018 10XGrowthCon (https://10xgrowthcon.com) nimeline konverents, kus plaanin ka osaleda. Kuna vabasid taksosid läbi Taxify äpi saadaval polnud ja meil oli mitu kohvrit kaasa võtmiseks valmis pandud, tellisime Tallinna lennujaama sõitmiseks seekord Tesla. Kohale tuli punast värvi Tesla Model S P85D. P täht Teslal tähendab siis Performance ehk võimsamat ja kiiremat masinat ning D täht nelivedu. Kohvrid mahtusid kõik peale ja terve tee vestlesime juhiga Tesladest ja elektriautodest. Juht oli kuulnud, et varsti tuleb Eestisse uuesti mingit sorti elektriautode toetus ja siis saab jälle soodsamalt elektriautosid osta. Hetkel aga midagi kindlat kirjas ega lugeda kuskil pole. Auto oli mugav ja vaikne aga kuna tee oli suht vesine siis kojamehed oleks küll juba sellel masinal tahtnud paremat puhastust või vahetust. Takso arve tuli umbes 16€. Pakutud hinnavahemik äpis oli isegi kõrgema maksumusega. 
Lennujaamas korjati suured kohvrid lennuki kõhu alla ja edasi läksime lennukile. Fotokotis oli kaasas ka DJI droon ning eraldi tuvalises tulekindlas taskus ka lisaaku. Tallinna lennujaamas vaadati ainult drooni pealt poolt ja küsimusi polnud. Stardi aeg lükkus mingil põhjusel edasi ligi 1,5 tundi ja eelmisel päeval saatis SAS ilusti ka SMS-i, et start hilineb. Esimene lend oli Tallinnast Stockholmi ja sõitis mingi vanemat tüüpi SAS-i propelleritega lennuk. Kõik kohad ei olnud täis ja kogu rahvas mahtus ühte tavalisse bussi hiljem Arlanda lennujaamas ära. Kuna oli vabasid kohtasid siis küsisin luba kas võin ka taga olevas tühjas reas akna all istuda. Luba anti ja siis küsis stjuuard kuhu me läheme ning kas lendame ka edasi. Lühidalt kirjeldasime kuhu sõidame ja ta teadis kohe öelda, et saame pika lennu lennata uue Boeingu Dreamlineriga millel aknad lähevad nuppu vajutades tumedaks ja mingeid aknakatteid enam ei kasutata. Tundus igatahes põnev.






Lennu ajal tuli meelde, et maha jäid nii elektrpistikute adaptrid (ostsime siis Arlanda lennujaamast uued) ja DJI Osmo Mobile stabikas (see mille külge saab telefoni või GoPro kaamera panna ja stabiilset pilti hoiab). Tuli mõte, et tuleb uus Osmo Mobile osta ja kui on, siis juba mudel nr. II. Kui keegi soovib siis toon selle 1. märtsil Tallinnasse. Hind kindlasti parem kui Eestis ehk anna märku kui tahad :-). Mällu pidi nüüd jätma info, et enne reisi tuleb teha nimekiri asjadest mis tuleb kaasa võtta. 

Järgmise lennu Stockholmist Los Angelesse stardiaeg oli kell 16:00 ja ka see aeg lükkus edasi kuna just saabunud lennuk jäi hiljaks ja parasjagu seda koristati, täideti söögiga ja valmistati lennuks ette.





Vahepealse aja täitsime kohvi ja e-posti saatmisega. Vesi maksis kohvikus 4€ pudel ja kõrval asuvas tavalises poes 2€. Hinna sain siis teada kui olin 3 kallimat veepudelit juba ära ostnud.



Stockholmis olevas turvakontrollis kästi seljakott koos drooniga ette näidata ja paluti ka droonilt aku eemaldada. Kaks inimest vaatasid üle mis mahtuvusega aku on ja peale ühe turvatöötaja väikest peast kalkuleerimist sain nõusoleva peanoogutuse, et võin aku droonile uuesti külge panna. Miskipärast aga eraldi tulekindlas kotis oleva aku vastu nad üldse huvi ei tundnud. Enne värav 18 läbimist kutsuti mind veel eraldi  boksi kardina taha, kus üks naisturvatöötaja mind ette võttis. Ma juba mõtlesin, et nüüd läheb põnevaks ja hakkab mind läbi kobama aga noh …. võta näpust ei midagi sellist. Tupsutas hoopis pulga otsa pandud vatiga kõik tehnika ja käed ning muud kohad üle. Ma ei teagi mida ta otsis. Kas narkot või lõhkeainet või et äkki olin lõhapoes liiga palju testreid pihustanud. Tundus, et see mida ta otsis ta ei leidnud ja lasi mu õnneks minema.
Lennufirma Norwegiani punase ninaga lennuk Boeing 767 Dreamliner tunduski seest üsna värske väljanägemisega. Lennuki sisemuses istmeread 3+3+3 järjestuses.





Õhkutõus oli ülimalt sujuv ja ka müra osas võib seda lennukit veidi kiita. Mõni pika otsa lennuk on palju rohkem müra teinud.





Mõned tähelepanekud lennukist. Tekki ja patja istmetel ei olnud, samuti puudusid istmetaskust kõrvaklapid ehk tasuks enda omad kaasa võtta. Kõiki neid asju sai aga läbi eesoleva seljatoes asuva ekraani tellida. Niisamuti sai ekraani kaudu tellida võikusid, snäkke ja igasuguseid jooke. Maksmiseks tuli pangakaart ekraani all olevast pilust õigel hetkel läbi tõmmata. 0,33 L Coca-cola purk maksis 3$ ehk lennuki hinna kohta suht ok number. Tellitud joogi tõi stjuuardess 3-5 minuti jooksul peale tasumist kohale. Veel avastasin et istmerea keskmise tooli all oli olemas elektripistik ja tänu sellele sai sülekat laetud ning üksjagu tööülesandeid veel äragi lõpetatud. Teenindaja kutsumine, lugemislambi sisse ja väljalülitamine käib samuti läbi puutetundliku ekraani. Lennuki aknad tundusid tõesti minevat tumedaks vaid nupuvajutusega aga kuna ma akna all ei istunud siis ise järgi ei saanud proovida.

Paremal pool esimesed aknad on tumendatud
Muidu aga tundus mugav lennuk ja selle eest plusspunktid Norwegianile.
Mu kõrval istus väike umbes 5 aastane tüdruk kelle pere ema ja isa ning teised kaks last suhtlesid nii prantsuse kui rootsi keeles. Väike plika jäi vahepeal magama ja pidi ühe korra jalaga mul ka sülearvuti sülest minema lööma. Sain ikka servast kinni püüda ja jäi see siiski sülle. Laadimisjuhet lõi ta ka paar korda unsegaselt arvuti küljest lahti. Kõige hirmutavam oli lapse ärkveloleku ajal pidevalt pooltäis olev Coca-cola topsik tema ees söögikandikul. Tundus, et sellel topsil on ümberkukkumise tõenäosus ülimalt suur. Hodisin vahepeal isegi kätt turvaks ees, kui pruun jook lendu hakkab tõusma aga no ühe käega teksti on ikka kehv kirjutada. Huvitav asjaolu on see, et see nö 5 aastane tüdruk kallas ise endale purgist Cocat ja jõi seda aga kui jooki ei joonud siis oli tal terve ülejäänud reisi ajal LUTT suus. Nagu mida hekki??? Tundus olevat mingi tõeline lutitar ehk lutifänn.

Stockholmist Los Angelesse lendas lennuk 11 tundi. 


Selle aja jooksul jäävad hästi meelde paksu tagumiku, laiade puusade ja kordinatisioonihäiretega teenindajad ning kaareisijad. Mõni kes mööda läks pidi igakord ikka väikse müksu ka küünarnuki pihta panema. Ma nüüd ei tea kas istmed olid liiga kitsad või olen ise hoopis paksuks läinud. Mõned inimesed olid siiski ka viisakad (kordinatsioon oli kontrolli all) ja ei trüginud otsa. Ma ise püüdsin ka sama kaine st. korralik olla. Enne maandumist anti kätte mingid tolli dokumendid kus pidi ära täitma, et millise onni oled valinud kui  jala maha paned ja  et kui sul on kümme kilo dollareid kaasas siis pead sellest teada andma. Midagi panime sinna kirja.


Varsti hakkab lennuk maanduma ja tuleb läbida näpujälgede ja veebikaamera-fotosessioonide kadalipp. Ootan ka juba autorenti saabmist, sest loodan valida veidi kobedama masina kui esialgselt sai broneeritud.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaari koht: