SOOME REIS, OSA 1.

SOOME REIS - 18.07.2017 - 20.07.2017

Plaanisime teha lühikese sõidu Soome ja saime seekord kaasa ka kaks autotäit reisisõpru (kokku 13 inimest). Õigeks ajaks sadamasse jõudmiseks oli vaja täna juba kell 5:00 hommikul tõusta. Keegi sisse ei maganud ja hetkel oleme juba Tallink Megastar laevas ning liigume Soome poole. Tallinnas oli ilm vihmane aga merel päike paistab.

Esialgne plaan on sõita Tamperesse ja ööbida ühes ägedas Airbnb kaudu tellitud majakeses. Teisel päeval sõidame Särkänniemi lõbustusparki (http://www.sarkanniemi.fi). Kolmas päev peaks jääma poodlemisele. Kaasas on kalapüügi riistad ja ehk õnnestub paar kala mõnest Soome järvest kätte saada. Kuidas kõik täpselt läheb selgub juba varsti. Kui te pole Särkänniemi lõbustuspargis käinud, siis teen ka sellest lühikese ülevaate. Kes minu pildistatud pilte ootab, siis ei ole teid ära unustanud. Õhtusel ajal tegelen ka piltide korrigeerimisega. Täiendan blogi jooksvalt kui on kirjutamiseks vaba hetk.

Laevas tegime kaupluses joogi ostud sest Soomes on hinnale ikka väike kirves otsa pandud. Helsinki lähedale jõudes rääkisime enne laevalt maha sõitu et paneme ikkagi kohe Särkänniemisse kohale ja läheme lõbustusparki. Arvasin, et laevas meist veidi eespool kõrval reas olevas Audis istuvad ka meie reisikaaslased aga kui aknale koputasin ja ukse avasin, selgus, et seal istus täitsa võõras inimene. Veidi oli piinlik aga vabandasin ja läksin ruttu oma autosse tagasi. Sõitsime kolme autoga otse ilma peatusteta kohale. Kiirteel sai sõita kiirusega 120 km/h.

Veidi üle 2 tunni oli vaja sõita. Kohale jõudes selgus, et auto parkimine maksab 10€. Piletid Särkänniemi lõbustusparki kõikidele atraktsioonidele, loomaparki, akvaariumitesse, planetaariumisse maksis üle 120cm inimestel 45€ nägu. Kui ühel päeval kõiki kohti läbi ei jõua käia, siis järgmise päeva lisapileti saad 12€ eest. Oli ka odavamaid piletivariante piirangutega aga eks peate ise koha peal otsustama. Pileti järjekord oli pikk aga see liikus üsna kiiresti. Ühe ostetud piletiga saad käia piiramatult endale sobivatel atraktsioonidel ühe päeva jooksul.

Võtsime kaasa ka GoPro kaamera. Kui kaamera käima panime, siis selgus, et koju on jäänud mälukaart. Vajaliku SD mini kaardi laenas reisikaaslane Tiit oma telefonist. Ma ei olnud süvenenud mis atraktsioonid seal Särkänniemis olemas on aga juba parki jõudes tundus, et mitu atraktsiooni on ikka täiesti hulljulgetele, adrenaliinisõltlastele ja kõrgustega sõber olevatele huvilistele.

TAI REIS, Osa 6.

TAI REIS - 14.03.2017 - 31.03.2017

Novotel Phuket Surin Beach Resorti kohale jõudes anti meile ka mingit sorti tervitusjooki. Kui ma nüüd ei eksi, siis oli see hapukas viinamarja mahl. Toa koha pealt ütlesid vastuvõtu laua tüdrukud, et saime upgraded (ehk parema) toa. Toa poiss jalutas meie kohvritega pikalt läbi terve hotelli territooriumi, kuni lõpuks jõudsime oma toa ukseni. See oli maja esimesel korrusel, nii et sai kohe terrassi poolsest uksest basseini äärde jalutada. Kuna väljas oli juba pime, siis ei hakanud seal vee ääres ringi jalutama ja jätsime tuvumise hommikuks. Mõned pildid toast.

Vannitoas oli üllatusena isegi habemeajamise tarvikud olemas

Toapoisile kes meie kohvreid vedas andsime tippi 40 Bahti ja tundus sellega rahul olevat. Kliimaseade töötas siin üsnagi vaikselt ja magamist ei seganud. Järgmised 4 ööd olime samas hotellis ja väga erilisi plaane mida ette võtta ei olnudki.  Kaasas olid raamatud mida plaanisime lugeda ning ka basseini ääres aega veeta.

Esimesel hommikul ärgates tundus, et sai hea valik tehtud kuna magada oli päris mõnus. Voodi oli parasjagu pehme ja mingit kolinat väljastpoolt ei kostnud. Kuna oma tuppa eelmisel õhtul minnes möödusime ka fitness saalist, siis hiilisin oma toast esimesena enne hommikusööki sinna kohale. Eesti aja järgi oli kell 03:00 öösel aga seal kena varahommik. Käisin seal saalis iga päev kohal ja sportlasi oli parasjagu, nii et mahtus ära. Ühel hommikul aga jäin veidi hiljaks ja siis oli juba jooksurada kinni.  Tegin teistest sportlastest seetõttu kiusu pärast ka ühe foto. 

Fitness saal

Õues jooksmise proovisin eelmisel aastal Phuketis käies ära ja tundus, et lihtsam on joosta veidi vähem aga jahedas ruumis kui õues. Eelmisel aastal peale 6 km läbimist olin sunnitud koos riietega merre kargama kuna keha läks nii kuumaks ja tundus, et kohe läheb pilt ka tasku. Jooksmine muutus ka siis pigem kõndimiseks. Spordisaalis oli õnneks ikkagi jahedam kui õues ja ka puhtad rätikud ning joogivesi oli kasutamiseks olemas. 

Hommikusöögi alas küsiti meilt ka toa numbrit ja seda iga päev. Osad külalised olid ilmselt ilma hommikusöögita toa saanud ja siis oli vaja ju üle kontrollida, et keegi tasuta süüa ei saaks. Omleti küpsetamise kohas oli nagu ikka väike järjekord aga munapraadijad tegutsesid kiiresti. Varem polegi saanud sellist omletti, kus see on kokku rullitud panni serva nagu Kiievi kotlett. Enne omleti tellimist sai ka valida mis lisandeid sinna sisse tahad. Ma lasin tavaliselt kõik lisandid ikka panna ehk seal oli siis paprikat, sinki, sibulat, juustu, seeni, tomatit ja veel mingit puru. Lisaks sai tõsta muna kõrvalt  kausist veel endale ka praetud peekonit. Kui omletist veel väheks jäi sai ka praemuna ehk härjasilma veel lisaks võtta.

Hotelli hommikusöök

Mahla oli nelja sorti ja puuvilju samuti (arbuus, banaan, anananss, mango). Kohvi oli ka täitsa joodav, kuid ainuke miinus selle aparaadi juures oli see, et masin lasi kohvikruusi nii täis, et piim hästi peale ei mahtunud. Kui proovisid mahutada, siis õnnestus väikse kuhjaga, kuid see tähendas, et pidid kohe masina juures kiire lonksu võtma või hiljem laud lekkis. Üldiselt jäi hommikusöögist hea mulje ja ei saanud väga millegi pärast kurta. 

Kui kõht täis, siis selgus ka et see hotelli territooriumi bassein oli üsna suur ja mitte mingi neljakandiline kole kast vaid ikka ümarate servadega ja sildadega. 

Novotel Phuket Surin Beach Hotelli basseini ala

Eraldi osas oli ka madalam lastebassein koos liumägedega. Kirjutasin seal basseini ääres ka ühe blogipostituse, mida eelnevalt oled juba ilmselt lugenud. Päikese käes nõudis see ikka pingutust, sest väljas oli ikka tõeliselt palav ja tunnise kirjutamise asemel läks selle tegemiseks üle 2,5 tunni. Basseini äärde sai tellida ka sööki, jooke ja kokteile. Hinnad just väga soodsad polnud, kuid kui Eesti hindadega võrrelda, siis täitsa talutavad numbrid. Pitsa maksis umbes 8 eurot ja õlu 0,33L u. 4€. Kui võtsid neljase paki (oligi selline pakkumine), siis tuli hinnaks 3,06€. Kuna õhk oli ikka kuum, tuli käia tihti basseinis end veidi jahutamas. 

Vee sees oli enamvähem normaalne temperatuur

Tervet päeva seal basseini ääres ei suutnud passida. Mõned külastajad ilmselt olid seal ka terve päeva, sest ka järgmistel hommikutel olid enamus samas lamamistoolis päikesevarju all vedelemas.

Lõuna paiku tegime jalutuskäigu randa ning otsustasime sööma minna kohalikku söögikohta. Leidsime avatud seintega söögikoha hotellist umbes 1 km jalutuskäigu kauguselt. Peale meie oli seal veel ühed külastajad kes tundusid ka olevat turistid. 

Hiidkrevetid

Tellisime söögid ja lisaks ka taldrikutäie krevette, mis nägid välja nagu ülevalpool asuval pildil. Neid nad oskavad igal kujul ja vormis teha. Pärast sööki tuli mõte, et ostaks üle tee asuvast poest ka midagi kaasa ja võtaks mõned õlled, sest poes ikka soodsam ju. "Seven Eleven" kaupluses õlleleti juurde jõudes aga selgus, et ei saagi osta. Savisaar oli siin ka juba käpa sisse ajanud ja alkoholi kättesaamist piiranud. Mingi kardin oli õlleriiulile ette tiritud. Eelmisel aastal Tais käies sellist piirangut küll ei märganud.

Alkoholi müügi keeld kell 11:00-14:00.

Tegime 15 minutit poes aega parajaks ja saime oma joogid kätte. Neljane pakk Chang õlut 0,33L maksis 141 Bahti ehk 0,95€ purk. Edasi sel õhtul midagi põnevat ei juhtunudki. Sai raamatut loetud ja vees sulistatud ning varsti oligi väljas pime. Hakkasime mõtlema ka golfi mängimise peale aga tundus, et parem on seda teha siis kui oleme Patongis, kuna sealt on golfikeskuseni lühem maa sõita. Järgmine jutt juba lähiajal.

TAI REIS, Osa 5.

TAI REIS - 14.03.2017 - 31.03.2017

Uue päeva hommikul ärgates ja kella vaadates avastasin, et hommikusöögi aeg sai läbi 20 minutit tagasi ja seierid olid 10:50 peal. Keegi ei taibanud panna hommikuks äratust ja arvasime, et küll mõni meist tõuseb aga magamata öö andis nii palju tunda, et ei suutnud keegi tõusta. Läksimegi varsti check-outi tegema. Sama päeva õhtuks oli meil plaanis Tai siselend Bangkokist Phuketi saarele ja kohvrid jätsime veel mõneks ajaks hotelli.

Hommikusööki läksime sööma lähedal asuvasse Starbucksi kohvikusse. Kohvikus kirjutatakse joogitopsidele peale ka nimed. Eesti keel tundus teenindajale ikka liiga keeruline.

Eesti nimed muutusid ameerikapärasteks

Kuna üks suurtest kohvritest nägi välja nagu paks notsu, tundus et oleks tark üks suur lisakohver juurde osta. Läksime õhurongiga kaks peatust edasi, hotellist soovitatud kaubanduskeskusesse. Seekord olid õhurongi piletid pangakaardi suurused ja kujulised ning need läksid automaati sisse peitu.

Õhurongi üheotsa pilet

Phloen Chit õhurongi peatus

Keskuses leidsime sobiva uue kohvri ja vaatasime mis veel põnevat pakutakse. Müügikohad olid enamasti täis suveniirisärkide jms. pudipadi müüjaid. Arvestasime, et kella 17:00-ks peame olema hotelli juures tagasi, et õigeks ajaks lennujaama jõuda. Saime ka hilise lõuna söödud ja sõitsime tagasi hotelli juurde.

Enamus ronge olid reklaami täis kleebitud ja rongis sees mängis mitmel ekraanil reklaamikanalid. Eestlastel oleks nii mõndagi õppida.

Õhurongide betoonkärakad keset linna

Peale võrri parkimist pead kindlalt teadma kuhu sa ta jätsid, neid on ikka megalt.

Kui taksot läksin otsima, siis taksojuhtide vahel läks isegi kemplemiseks, kes meid peale saab võtta. Kuna eelmisel päeval juba üks taksojuht hakkas suureks sõbraks ja vennaks, siis ikkagi valisin tema. Nüüd tuli sõita uude lennujaama Don Mueang. Esialgne plaan oli sõita tagasi Suvarnabhumi lennujaama ja sealt tasuta bussiga sõita Don Mueangi aga kaardi pealt vaadates tundus, et teeme mingi rämeda ringi. Otse taksoga tundus oluliselt aegasäästvam sõita. Kasutasin kaardi vaatamiseks äppi nimega Here WeGo (töötab nii IOS-i kui ka Androidiga) ja seal tuleb alla laadida lihtsalt Tai kaart. Asukohta saad vaadata ja navigeerida ilma mobiilset andmesidet kasutamata. Soovitan igal juhul seda välismaal olles kasutada. Minu sõbra taksojuhi asemel aga tuli taksojuhi uus sõber koos üsna uue väljanägemisega Toyota maasturiga. Meil muidugi vahet pole mis masin sõidab ja läksime peale. Taksojuht purssis veidi isegi inglise keelt. Rääkisime, et oleme Eestist, aga ega ta polnud sellisest riigist kuulnudki. Seletasime siis, et Soome ja Venemaa on lähedal ning siis ta enamvähem aimas asukohta. Jutu käigus tuli välja, et vana on kaua taksot sõitnud ja tema masin oli ainult 2 kuud vana. Selle ajaga oli läbinud u. 18000 km. Ta ei olnud üldse rahul, et Bangkokis tegutseb ka UBER ja teeb taksohinnad liiga madalaks (Kui oleks varem seda teadnud, oleks UBER-i tellinud :-)). Seega vihje, et on ka odavamalt võimalik sõita, tuleks meelde jätta. Iga päev pidi taksojuht tööd tegema pealelõunast kuni poole ööni. Kodus käib enamvähem ainult magamas. Küsisin, kas on ka välismaal käinud ja ta ütles, et kardab lendamist ja pole käinud. Bangkokis pidi elama 15 miljonit inimest ja Tai riigis kokku u. 60 miljoni jagu. Lisaks muidugi turistid, keda käib väga palju läbi. Taksojuhi kodu pidi olema Bangkokist 800 km kaugusel aga seal käib harva ja noh kuna lennukiga ju ei lenda, siis sõidab autoga seda vahemaad. Tasu küsisin üle sõbra taksojuhi käest enne sõidu tellimist ja ta ütles hinnaks 800 Bahti. Jätsime juhile 1000 Bahtise rahatähe (u. 27€) ja ta oli väga õnnelik, et jootraha ka sai. 

Bangkoki takso

Don Mueangi lennujaama jõudsime tänu kaardi vaatamisele veidi varem ja seal oli aega enne starti raamatuid lugeda ja tukkuda. 

Don Mueangi lennujaam

Lennufirmaks oli THAI LION AIR lennufirma. Edasi-tagasi piletid 4-le olid kokku u. 134€ ja need olime juba mõni kuu enne reisi ära ostnud. Lennuk oli täiesti inimesi täis. Minu kõrval istusid Hiina noormehed aga olid suhteliselt vaikselt terve sõidu. Lennuki istmed aga olid pisikestele aasia inimestele tehtud. Minu põlved olid täiesti ees oleva istme vastas (ma u. 181 cm pikk). 

Põlved on täiesti eesoleva istme vastas, 180 cm ja pikematel on kindlalt ebamugav istuda.

Seega hiiglastele ehk minu pikkustele või pikematele on seal ebamugav istuda. Õnneks olin aga vahekäigu kõrval ja sai ühte jalga sinna vahesse sokutada. Lend kestis u. 1 tund ja 30 minutit. Lennuk maandus kahtlaselt tugeva ja ehmatava kolksatusega aga muidu polnud viga kõik oli sujuv. Lennujaamas küsisime taksot hotellini ja saime sõita suurema Toyota bussiga kuna pisikesse Toyota Corolla tüüpi taksosse poleks me oma tavaariga ilmselt ära mahtunud. Lennujaamast hotellini oli u. 23 km ja veidi üle poole tunni läks sellega ära. Tasu küsiti 1200 Bahti. Järgmised neli ööd tuli veeta siis Novotel Phuket Surin Beach hotellis, mis asus mere rannast umbes 200 meetri kaugusel. Selle jutukese kirjutasin valmis laeva päikesetekil, kui sõitsime Phuketist Phi Phi saartele. Järgmise osa lisan peagi.

Want success? Grant Cardone "The 10X Rule Book" changes your life!

TAI REIS, Osa 4.

TAI REIS - 14.03.2017 - 31.03.2017

Uue päeva hommikul alustasin kõigepealt jõusaali külastusega, mis asus hotelli kõige kõrgemal korrusel. Kuna kedagi teist seal sel päeval ei olnud, siis sain ise valida kliimaseadmele sobiva temperatuuri ja õhk oligi varsti piisavalt jahe. Hommikusöök sai ka peagi söödud ja edasi läksime jalgsi õhurongi peatusesse, kust tuli mõni peatus edasi sõita. Seekord ostsime terve päeva õhurongi pileti ehk kaardi, mis maksis umbes 140 Bahti (veidi alla 4€). Bangkoki Dusit loomaaiani oli lähimast peatusest kaardi järgi veidi kõndida. Jalutades ehk 20 minutit, hakkas taas särk selja külge kinni kleepima ja otsustasime esimese tuktuki mehe ette võtta ning osa läbitavast maast ikkagi mootori jõul edasi sõita. Vahemaa, mis ta läbi sõitis ei olnud pikk, umbes 2 km. Sisse istudes küsisin hinda ja ta ütles "tventi". Ma mõtlesin, et päris "ok" hind, ehk umbes 0,5 € eest viskab ära. 

Kui aga loomaaia väravasse jõudsime ja kahekümnese välja võtsin, muutus hind juba "tuuhandrediks". 200 Bahti 2 km sõidu eest on ka Tallinnas taksoga odavam kui 5,40€ aga olgu neil siis ka hea päev. Tundus röövlibande, kui eilne taksojuht meid 200 Bahti eest palju pikemalt edasi ja tagasi sõidutas. 

Loomaaia sissepääs oli välismaalastele 150 Bahti ehk 4€ täiskasvanud ja 70 Bahti ehk 1,90€ lapsed. 

Dusit Zoo Bangkokis

Kohe sissepääsu kõrval olid kaelkirjakud ja sebrad.

Enamus loomaaia elukaid - ahvid, tiigrid, lõvid, leopardid jms. olid hommikusest palavusest vist veel lõunauinakus, sest keegi väga ei viitsinud liigutada ja pigem oldi magamise asendis. Maod olid tavapärases soojendamise asendis kuskil eraldi jahutusega  hoones. Lisan mõned huvitavamad pildid aga kõike ei pildistanud, sest muidu kui ise sinna satute, siis ei ole enam põnev. Jõehobu haigutuse tabamine oli mulle nagu lotovõit. Nii, kui kaamera valmis panin hakkas tüüp pead liigutama ja ma ainult pildistasin.

Kapsast sõid jõehobud hea meelega ja matsutades ning seda võisid talitaja juuresolekul külastajad neile hambusse visata

See lind hoidis tiibasid tükk aega nii üleval ja kui nägin ka teisi linde nii tegemas, siis tundus, et nad teevadki seda tiibade jahutamiseks.

Sokud võitlesid kes ikka saab luti suhu ja piima kätte

Vahepeal oli keset inimeste käigu teed ka üks elukas, kes otsustas enda keha vahepeal kergendada. Korralik purtsatus käis ja laik oli maas. Kaheharulist keelt välgutas ka pidevalt suust välja.

Kui arvamust küsida, siis soovitan igatahes koos lastega seda loomaaeda külastada. Jalutamist on küll üksjagu aga loomaaed on oluliselt väiksema maalapi peale kokku pandud kui Tallinnas. Vaatamist on seal küllaga.

Tagasiteel küsis uus tuktuki juht õhurongi peatuseni taas 200 Bahti ehk sama mis tema ametivend poole tee eest soovis. Seekord tundus see sõit aga poole odavam. Kui õhurongi peatusesse jõudsime, siis olime peatuses, kus perrooni ja rööbaste vahel oli klaasist ja metallist piire, kus täpselt kindlate vahemaade taga asusid ka uksed. Piirdest 10 cm kaugusel oli perroonil maas kollane joon. Nii kui kollasele joonele astusid (ma korra tegin seda õhurongi peatuse pildistamise eesmärgil), kõlas kaugusest vile ja rongi või jaama valvur hakkas kaugel kätega vehkima. Ju on seal olnud intsidente, kus inimesed on rongile liiga lähedale läinud ja nüüd hoiab keegi seal korda. Tundus, et see on siiski vajalik, kuna inimesi kes sellist transporti kasutavad on tõesti väga palju.

Õhtusel ajal tehtud pilt just kirjutatud piirdest

Õhurongi tee

Tavaline ummik ja üleval betoonist õhurongi teed

Võrritänav

Liiklus on siin vasakpoolne ehk pildil pole midagi valesti

Vasakus servas paistab jalakäijate tee mis on ka maapinnast kõrgemal aga õhurongi tee all

Tai kuninga Bhumibol Adulyadej pilte, kes eelmise aasta lõpus suri on igal pool ja ka isegi hotellides näha

Sõitsime mõne peatuse edasi Central World Plaza kaubanduskeskusesse, kus käisime söömas ennem välja valitud söögikohas ShabuShi (http://www.shabushibuffet.com/index.php). Eelmise aasta jaanuaris, kui Phuketis käisime, külastasime ShabuShi't esimest korda reisikaaslaste soovitusel (Sandra ja Andras) ja sellest jäi väga hea mulje. Mis see eelmine kord maksis ei mäleta aga seekord oli hind 399 Bahti/nägu (veidi alla 11€) ja selle eest võisid süüa nii palju kui sisse mahub. Kõigepealt on sinu istekohal auk kuhu teenindaja toob valmis kastruli koos veega. See aetakse keema ja sinu ees oleval laual veel üks astang, kus mööda linti liiguvad väikesed kohvialustassi suurused taldrikud mille peal on erinevad supilisandid. Nendelt taldrikutelt leiab supi jaoks valmis pandud parjad portsud sealiha, kanaliha, kalarulle, kalapäid, seeni, igat sorti rohelisi taimi, maisi, tigusid, nuudleid jne. Valid endale sobivad maitseained ja viskad need oma supipotti sisse. See aeg kuni supp keeb, saad tuua endale meelpärase joogi ja taldrikutäie erinevat sushit. Ütleme nii, et sushi järgi käisin ma ikka mitmeid kordi ja see on seal ikka ülimalt hästi tehtud. Praegugi hakkab suu juba vett jooksma kui seda juttu kirjutan. Lõpuks kui supp on valmis, siis on tegelikult sushist juba kõht täis aga no viisakusest tuleb ju supp ka ära süüa. Vedelik jäi küll alles aga ära keedetud tahked asjad suutsin veel ära mahutada. Kõige lõpuks on võimalik ka veel mitut sorti jäätist võtta, kuid vägisi ka ei oleks enam söönud. Tseki peal oli ka info, et söömiseks on aega 1 tund ja 15 minutit. Kui ajaliselt üle läheb, siis maksab iga 10 minutit 20 Bahti (u. 0,50€) juurde. Saime umbes 40-50 minutiga hakkama ja sellest täitsa piisas. Kui soovid hästi süüa ja erinevaid Jaapani stiilis sööke proovida, siis soovitan ShabuShi't külastada aga kui tahad vormis olla või kaalu alla saada, siis no võib ikka minna aga jäta sellest järgmine söögikord lihtsalt vahele :-).

Edasi seiklesime megasuures kaubanduskeskuses ja vaatasime mida müüakse. 

Central World Plaza kaubanduskeskus Bangkokis

Midagi erilist ei ostnud ja järgmisena läksime ühele turule, mida meile hotellist soovitati külastada. Õhurongiga tuli sõita mõned peatused ning siis jõudsime jõelaeva järjekorda. See oli parajalt pikk ja kui ajagraafikut vaatasin, siis tundus, et iga poole tunni tagant tuleb uus laev. Seisime pika järjekorra ära ja täpselt meie nina ees aga pandi köis ette ning me peale ei saanud. Tundus, et tuleb oodata oma 30 minutit, kuid õnneks tuli uus laev juba u. 10 minuti pärast kohale. Käisime turul ringi ja väga midagi osta ei tahtnud ka sealt. Päevasest ringi kõndimisest andsid jalad ka kõigil juba kergelt tunda. Mõned pildid mida sealt paadisõidult nägime. 

Kõrghooned on üsnagi jõe lähedal

Tuledesäras vaateratas, mille peale seekord ei jõudnud

Järgmisena suundusime tagasi hotelli poole. Sinna jõudes oli kell juba üsna hiline ning otustasime  üles otsida koha, kus pidi olema Ladyboyd. See nö. peotänav oligi kohe meie hotelli tänavast järgmine tänav. Väiksemad reisikaaslased läksid hotelli tahvlitesse youtube.com videoid vaatama ja suuremad siis kõrvaltänavale veel õhtueinele. Tümps ja pidu ja trall käis igas baaris ja kuidagi kahtlaselt palju naisi seisis sellel tänaval midagi oodates. Jalutasime tänava otsast alates kuni tänava keskpaigani kus baarid ja pubid juba ära lõppesid ja järsku seisid mõlemal pool tänavat ainult naised. Teadagi mida seal oodati või no vähemalt tundus nii. Üks härra näitas pilti Tai kaunitaridest ja pakkus, et äkki ikka oleks huvi vahumassaaži või tavalist massaaži saada või ping-pong showd näha. See hetk ei olnud ikkagi sellist huvi miskipärast. Tegime ühes söögikohas väikse söögi ja vaatasime kes siis seal tänaval ringi käivad. Neid nn. ladyboy-sid ehk tilliga tütarlapsi kusjuures väga ei kohanud aga mõned siiski jäid silma. Üksikud kahtlased hakkasid silma, kellel rinnad olid suht väljakutsuvalt eest avatud (mitte riietest väljas), kuid nad ise tundusid ebaloomulikult pikad või pikkade jalgadega. Tüdrukuid seisis tänava ääres üsna palju ja mõned vahepeal kadusid ka ära (ilmselt said endale kliendi). Päris mitu korda tulid käest kinni hoides eurooplase moodi mees ja Tai välimusega naine vastu või mööda. Pani muigama, et küll on ikka armunuid paarikesi tihedalt tekkinud. Shooters baari ees hakkas aga kogunema kamp mehi kes tegid breiktantsu. Vahepeal pandi isegi liiklus seisma, sest noormehed otsustasid, et keset tänavat ennast pea peal keerutada oleks päris äge. Ütleks nii, et etteaste oli päris kena vaadata. Baaris üks kõrval istuv inglise keelt kõnelev härra teadis öelda, et need breikarid pidiki iga päev seal tantsu tegema. Kui üks järjekordne tants sai läbi, siis käisid nad karbiga ringi kus oli peal kiri "TIP" ehk tantsimise eest saadi ka mingit tasu kuidagi. 

Kuna ühest baarist möödudes nägin kuidas üks mees üritas tüdrukuid pildistada ja selle peale üks naistest kõvasti kisama pistis sõnumiga, et ei tohi siin pildistada, ma oma telefoni pildistamiseks välja ei hakanud ka võtma ja seepärast sealt pilte pole. Lähematel päevadel tuleb ka Patong Beachi lähedal (tuntud pidude koht) olevas hotellis ööbida ja ehk saab seal mõne "toreda pildi" salaja teha. Ausalt öeldes aga olid päevasest ringi kõndimisest jalad üsnagi pehmed ja kaua seda tänavatralli ei tahtnud enam vaadata. Nutikell näitas selle päeva lõpuks ligi 29000 sammu. Korralik spordipäev ja uus rekord. Järgmine osa juba varsti.

Want success? Grant Cardone "The 10X Rule Book" changes your life!